Ristik › Artiklid › Erich Krieger
Erich Krieger
"Ristsõnade lahendamine on kui põneva filmi vaatamine"Laulja Erich Krieger (43), kes viimastel kuudel paelunud TV-vaatajaid džunglistaari rollis, on jäänud Ristiku tegijatele “vahele” ka sellega, et lahendab järjepidevalt ristsõnu.
Erich Krieger sündis Alma-Atas ning kasvas üles ja käis koolis Tallinna külje all Lehtse kaheksaklassilises koolis. Seal sõbrustas ta klassivennaga, kellega nad mõlemad õppisid viitele, kuid millegipärast Krieger mõistis, et klassivend on temast targem. Juhtus see 5.-6. klassis. “Uurisin asja ja selgus, et tema mängib malet ja lahendab ristsõnu,” meenutab Krieger. Eks sellest saigi alguse ristsõnade lahendamise tuhin. Neid leiti tollastest ajalehtedest: Rahva Häälest, Noorte Häälest, Õhtulehest, Spordilehest. Erich tunnistab, et need ristsõnad nõudsid rohkem teadmisi kui praegused. Tänapäeval on mindud masstarbimise peale. Sageli ei peagi teatmeteost kätte haarama.
Mis tunne oli avastada ristsõnu?
See oli eriline tunne. Poisikese rõõm, et oled midagi avastanud. Eriti alguses. Siis aga märkasin, et paljud sõnad hakkavad korduma. Näiteks linn Rumeenias oli alati Iasi. Väga harva sattus Vene ajal ristsõnadesse mõni teine selle maa linn.
Eriti haarasid mind võtmemõistatused. Enam pole neid nii väga ristsõnaüllitistes märganud. See kahel lehel mängimine kombinatsioonide kaudu võlus mind väga.
Kuidas on Sinu lahendamisinnuga nüüd?
Päevalehe ristsõnu pean suhteliselt lihtsaiks, ka Õhtulehe omadega pole probleemi. Postimehe omad on aga teistsugused, Tartu vaim vist man, et neile kohemaid pihta ei saa. Väga haaravad on lasteristsõnad. Kuid pean tunnistama, et kui saan hästi hakkama täiskasvanute omadega, siis lasteristsõnadega tihtilugu mitte. Ei tea neid laste asju nii palju...
Kodused ka lahendavad?
Ongi nii, et spetsiaalselt ma ristsõnu ei osta. Kui juhtuvad kodus olema, lahendan ja vaatan, et keegi kodustest sodib alati edasi...
Mida ristsõnad Sulle pakuvad?
Nende lahendamine on kui omaette maailm, omamoodi süsteem. See on nagu põneva filmi vaatamine. Aga kui otsustada, kas vaadata seebikat või lahendada ristsõna, siis võtan ette ikka viimase. Harib. Võin lõpmatuseni vaadata üht sõna, tähte ja nuputada... sest selles on naudingut ja pinget. Ja nii totter on, kui ristsõnakoostaja on vea teinud. Kahju ju ajast.
Missugused ristsõnad meeldivad?
Väga lihtsad ei istu. Mõnu kaob ära. Väga raskeid ja spetsiifilisi ei taha ka lahendada. Minu jaoks võiks ristsõna olla mitmekülgsem, mitte ühe suunitlusega. Näiteks mingite eriliste seenesortide ristsõnaga ei viitsiks küll vaeva näha.
Sinu viimaste aastate põnevamad tegemised.
Põnevaim on džunglistaari projekt. Olime džunglis suvel 20 päeva, kuid seda džunglivärki on jätkunud juba pooleks aastaks. Vaatajate jaoks algas see saade alles hiljuti, nii et elame meiegi, osalejad, seda uuesti läbi.
Mida selles projektis osalemine Sulle andis?
Pani proovile, aitas ennast ületada. Oleme ju harjunud oma elustiili ja suhetega, meid, staare, aga visati kui kasse vette. Pealegi polnud see olukord enda reguleerida, vähemalt alguses. Oleksin võinud kohe välja langeda, sattuda kriitika alla. See oleks hakanud närima. Niisamuti on ka ristsõnade lahendamisega, kui midagi ei laabu ja lahendad viltu. Et sa ei olnud tõsiselt asja kallal, ei süvenenud. Lasid hea momendi mööda.
Kas jäid endaga rahule?
Usun, et mul õnnestus vaatajaisse positiivsust süstida. Suutsin end tõestada ja avada oma teist poolt.
Mida avastasid endas?
Meenus lapsepõlv, mis käib meiega muidugi kogu aeg kaasas, aga neid mänge me ju enam ei mängi. Kuid nüüd tuli see aeg taas lähemale. Sain ka aru, et suutsin tõestada, et minus on midagi ilusat ja inimlikku, mis ka teistele meeldis.
Huvitav oli ka see kogemus, et sattunud ekstreemolukorda, tavaelus sageli loobutakse tegutsemast, astutakse kõrvale, et mitte kedagi solvata või jätta endast paremat muljet, džunglis polnud see aga võimalik. Pidid reageerima.
Mis on Sinu elu sisuks praegu?
Ikka laul. Aasta alguses ilmus mu neljas plaat laulude paremikuga aastatest 1988–2004. See oli suur ettevõtmine. Plaat õnnestus. Näitajad olid väga head. Kuid hing nõuab kogu aeg midagi uut. Praegu on mus uus rahutus. Tahaks ennast ja ka oma kuulajaid millegagi raputada.
Tekst: Sille Maksimov
Foto: Kroonika arhiiv
Meistriristik 12/2004