Koostajad
 | Nimi: Adolf Mardikas Amet: koostaja Lisainfo: ADOLF MARDIKAS alias VILLU TAMME (42) debüteeris ristsõnakoostajana skandaalses ajalehes Post. Varem ilmusid tema ristsõnad Nelli Teatajas, Eesti Ekspressis, Maalehes jm. Kõige töömahukamaks peab Villu ajakirja Seltskond vahel ilmunud iganädalast ristsõna. Juba mõnda aega on Villu ametlikult tööl Ristikute toimetuses. Kohe ristsõnameistri karjääri algul tekkis pseudonüüm Adolf Mardikas, millest ta senini kinni peab. Villu Tamme: "Koostan just niisuguseid ristsõnu, nagu mulle endale lahendada meeldiks. Erilisi teemaeelistusi pole. Küll on üks teema, mida ei valda, nimelt sport. Kõige raskemaks tööks pean vastuslausete väljamõtlemist. Viie palli süsteemis annaksin omaloodud mõistatustele hindeks nelja. Päris viis tähendaks, et kõik on valmis. Aga ma loodan veel areneda. 90 protsenti headest ristsõnadest tuleb pähe WCs. Panen suitsu suhu, istun potile ja mõte hakkab jooksma." |
 | Nimi: Rauno Pärnits Amet: koostaja Lisainfo: Ristsõnad avastas RAUNO PÄRNITS (32) enda jaoks 1980. aastate alguses. Koolis loovustunnis alguse saanud ristsõnade vorpimine hakkas Raunole nii meeldima, et ükskord õnnestus tal isegi referaadi kirjutamine teemakohase ristsõnaga asendada. 1990. aastate algul andis ta koos sõpradega välja ristsõnavihikut Siilionu Ristsõnad, seejärel avaldas ristsõnu Liivimaa Kroonikas ning aasta tagasi otsustas oma mõistatusi avaldama hakata kõikides Ristiku väljaannetes. Ühe A4-lehe suuruse ristsõna koostamine algusest lõpuni võtab meistril aega kolm tundi. Rauno Pärnits: "Olen võimeline ristsõna täielikult peas valmis mõtlema ning siis ühe hooga vormistama. Hea mälu eest olen tänu võlgu maleharrastusele. Lahendada meeldib mulle eelkõige väga raskeid ristsõnu, kuna lihtsamad taanduvad pahatihti ruutude täiskirjutamisele. Keerulistest ristsõnadest saab teada uusi fakte ning need hoiavad mõtlemise erksa." |
 | Nimi: Arenei Amet: koostaja Lisainfo: ARENEI ehk MARJAANA ALLSALU (37) jõudis ristsõnade punumise juurde kümme aastat tagasi, kui ta töötas Pikris kujundajana koos legendaarse ristsõnameistri Ilmar Trulliga. Kui hakkas ilmuma Hommikuleht, rääkis Trull Marjaanale augu pähe, et temagi sinna ristsõnu treiks. Praeguseks on Marjaana veendunud, et ristsõnade koostamine on vähemalt sada viiskümmend korda huvitavam kui lahendamine. Marjaana Allsalu: "Hea ristsõna peab olema võluv. Omamoodi ja naljakas, aga samas sõbralik. Mulle meeldib ristsõnades pehme huumor, ma ei taha kedagi solvata. Veel on ristsõnade puhul oluline visuaalne pool. Mõistatus lihtsalt peab hea välja nägema. Mõnikord võin mõnda ristsõnapilti lausa ogaruseni otsida. Et oleks just see õige. Teiste arvamus, et on ilus küll ja aitab ehk juba, ei lähe mulle karvavõrdki korda." |
 | Nimi: Van Holte Amet: koostaja Lisainfo: VAN HOLTE alias MAREK KUUB (36) hakkas ristsõnu avaldama 1980. aastate keskel Rahva Hääles. Edasi arenes tema ristsõnameistri karjäär kiiresti. Marek Kuub: "Ristsõnade koostamine meeldib mulle seepärast, et selle kaudu saan ise alati uusi teadmisi. Peamiselt võõrsõnade kohta, sest sõnaraamatud on koostamise ajal kogu aeg nina ees. Teadmised kinnistuvad päris hästi, kuid ainult mälu usaldada ei saa. Kõike peab kontrollima. Tean, et sõna on olemas, aga unustan, mis see tähendab. Haltuurat teha ei meeldi. Vana anekdoodi põhjal ikka ristsõna ei koosta. Vastuslause väljamõtlemisele kulub mul enam aega kui ristsõna ülesjoonistamisele. Hea vastus ei pea olema ilmtingimata naljakas, küll aga ootamatu. Mulle on ristsõnalahendajad väga olulised. Ei arva, et lahendajad on need, kel midagi muud teha pole. Nad on igal juhul üle keskmise nutikad inimesed." |
 | Nimi: Viljar Kimmel Amet: koostaja Lisainfo: VILJAR KIMMEL (54) on Eesti parim silpristsõnade koostaja. Viimasel ajal on ta edu saavutanud ka skandinaavia- tüüpi ristsõnade meisterdamises. |
 | Nimi: Rister Ruut Amet: koostaja Lisainfo: RISTER RUUT, kodanikunimega PEETER SMITT (61), väidab, et pole oma tööelus A-tähest suurt kaugemale jõudnud - suurem osa tegemisi on ikka seotud kas autode või arvutiga. Ristsõnade juurde viis Peetri tuttav, kes treis parasjagu ristsõnu ajakirjale Saladused. Peeter Smitt: "Ristsõnade koostamine on mu sõnavara tohutult avardanud. Tavaliselt koosneb inimese sõnavara umbes 5000 sõnast. Eesti keeles on aga sõnu üle 172 000, neist murdesõnu ligikaudu 70 000. Olen seadnud endale reegliks, et ei kasuta kunagi mõttetuid täheühendeid, kui, siis vaid olemasolevaid lühendeid. Ei tarvita ka külanimesid. Kohanimede võtmine ristsõnadesse lõpeb hiljemalt alevitega, sest kes kuramus neid pisemaid kohti ikka teab." |
 | Nimi: Urve Sõmer Amet: koostaja Lisainfo: URVE SÕMERAT (63) peetakse praegu kõige kiiremini arenevaks koostajaks. Tõsisemalt hakkas ta ristsõnade koostamise peale mõtlema 8 aastat tagasi, püüdes ristsõnakoostamist raamatu järgi õppida. See töö aga tundus liiga ränk ja mõneks ajaks tegi ta sellele jänddamisele lõpu. 2004. aastal alustas ta aga uue hooga. Kõige tugevamini tunneb ta ennast meditsiiniteemas, samuti meeldib talle kokku panna krüptogramme. Ristsõnade koostamisel kasutab ta vaid kahte raamatut: "A&O taskuteatmikku", kust vaatab riikide lühendeid, ja "Ristsõnastikku", millest tudeerib mütoloogia osa. Ülejäänud koostamiseks vajalik info tuleb internetist, peamiselt Keelevara veebisõnastikust. Urve armastab kohvi ja punast veini, head seltskonda ja raamatuid, mis midagi helisema panevad. |
 | Nimi: Jüri Piirisild Amet: Ristsõnakoostaja Lisainfo: JÜRI PIIRISILD (54) tunnistab, et ristsõnad tulid ta ellu nagu iseenesest. "Ma pole neid avastanud. See oli hädavajadus, sest kümmekond aastat tagasi hakkasin toimetama ajalehes Pärnu Postimees meelelahutuskülgi." Praegugi nikerdab Jüri igal nädalal ajalehele ühe ristsõna, kuid põhiline aeg kulub siiski Ristikutele. Jüri Piirisild: "Ei ole ühegi omatehtud ristsõnaga rahul. Tekib koguni tahtmine see jalamaid minema visata. Rahulolematus sunnib aga taas puhast ruudustikku ette võtma ning lootma, et vaat nüüd teen küll uhke ja ilusa ristsõna. Maailma parim ristsõna on niisugune, kus pole ühe- ega kahetähelisi vastuseid. Hea ristsõna on nii raske, et selle lahendamiseks peab teatmeteoseid lappama lausa paar päeva. Mulle meeldivad üldse superrasked ristsõnad, kuigi ise teen enamjaolt superlihtsaid." |
 | Nimi: Arko Olesk Amet: koostaja Lisainfo: Ristsõnad ja mälumäng on ARKO OLESKI (23) elu loomulik osa olnud pikka aega. Esimesed ristsõnad said läbi näritud Nooruse Pähklipurejatest, edasi koostas Arko ristsõnu Jõgeva gümnaasiumi koolilehele, seejärel ajalehele Meie Meel. Pikka aega oli Arko peatööandjaks Ristikute toimetus. Samuti on ta Ristiku ja Eesti Mälumänguliidu läbiviidavate ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistluste peakorraldajaid. Sellest aastast töötab Arko Postimehes välisuudiste toimetuses. Arko Olesk: "Ega mälumänguinimesed istu ega loe teatmeteoseid, mälumänguteadmised põhinevad suurel lugemusel, mitte faktide pähetuupimisel. Mälumäng paneb lahtiste silmadega ringi käima, asju tähele panema, et mingist faktist saaks hea küsimuse. Vaimu värskendava ristsõna koostamise nipp seisneb selles, et kõigepealt pannakse kokku luukere - pikad sõnad, mis jooksevad äärtest ja keskelt kokku. Siis ehitatakse sinna "liha" peale. Mulle meeldib ristsõnadesse palju õhku jätta. Eksootilistest keeltest (türgi, rumeenia) pärit sõnad on minu kaubamärk." |
 | Nimi: Ilmar Trull Amet: koostaja Lisainfo: peab võrdse edukusega kolme ametit: ta on kunstnik, luuletaja ja ristsõnameister. Ristsõnu hakkas Trull lahendama 1960.-1970. aastatel. Ühel päeval avastas, et koostamine võib olla põnevamgi. Praegu koostab Trull ristsõnu tellimise peale. Kuhugi palgatööle ta minna ei plaani, sest ega ristsõnade tegemine ole pelgalt lõbu, vaid töö nagu iga teinegi. Ristsõnadest pajatab ta nii: "Ei tee neid liiga kergeks ega ka liiga keeruliseks. Rasket ristsõna on tegelikult kergem koostada kui lihtsat. Kõige hõlpsam on panna risti nimed Tallinna telefoniraamatust või küsida kolmandajärgulisi Mehhiko rallisõitjaid. Paraku ei lahenda sellist ristsõna suurt keegi. Kõige raskem on koostada lasteristsõnu, sest laste sõnavara on väike ja peab hoolega valima, milliseid sõnu risti seada. Ristsõnade koostamine on töö keelega. Eriti see osa, kus tuleb mõelda, mida kuidas küsida. Ristsõnade koostamise õilis eesmärk võikski olla eestlastele või ka muude rahvuste esindajatele eesti keele õpetamine." |