Ristik › Artiklid › Sepo Seeman
Sepo Seeman
“Raha teemat ei maksa alahinnata”Pärnu teatri “Endla” näitlejat Sepo Seemanit (36) liigub nii telestuudio kaamerate ees kui ka lavalaudadel kui kala vees. Seemani anne, meeletu energia ja pidev hea tuju on toonud talle suure edu meelelahutussaate “Las Vegas” ning ka praegu TV3s jooksva õnnemängu “Võta või jäta” näol.
Sepo Seemanit saadab oreoolina koomikuimago, sest on ta ju tuntud kui show- ja möllumees, kel pudeneb pidevalt nalju kui varrukast. Ometi on tal ka potentsiaali tõsisemate lavarollide jaoks. Ta on näitleja, kellele jagub rolle seinast seina. Seeman on sarmikas ja sarmikatel inimestel on alati suur rolliregister. Nii elus kui ka prožektorite valguses.
Vahel võib tunduda veider, et elame inimeste keskel, kel on alati nii kiire. Ka Seemani kohta on öeldud, et “tal on alati rutt, ühele kohtumisele järgneb teine”. Veel teatakse, et Seemanil on oskus püstijalu magada ja aega planeerida. Mis sellisesse hullumeelsesse rabelemisse puutub, arvab näitleja ise, et “alakoormuse stress on hullem kui liigne rabelemine”.
See, mis tema juhitud õnnemängu “Võta või jäta” populaarsusesse puutub, sõnab Seeman: “See on mõistetav, selle sõnastamiseks ei pea olema psühholoog – raha on inimesi alati huvitanud. Mis siin salata ja häbeneda, olgu teenistus milline tahes, alati jääb pisut vajaka.”
Raha teemat ei tasu Sepo arvates alahinnata ja tabuks pidada. Kui ta loeb saatesse kandideerijate ankeete, vilksatavad sealt inimeste siirad soovid hankida raha kas korteri ostuks, maja ehitamiseks või remondiks, reisiks... Inimlikud huvid ja lootused. “Ja on tore, kui inimene saab raha kätte ilma, et ta eriti oma mõistust ponnistaks. Tal on lihtsalt õnne.”
Õnnemäng kui hasart
“Võta või jäta” saadet jälgides võib mõnigi televaataja tõdeda – õnne on lihtne mööda lasta, sest see on alati teenimatu. Kuid mäng ongi rajatud võimalusele – kas sul on õnne või sul pole. Ja miks mitte seda nautida? Kes meist ei teaks, et pärast suure õnne süllelangemist võib juhtuda, et õnnelikku tabab frustratsioon, langus. Vääratus. Edu libiseb käest. Seda tunnet on ehk kõige enam kogenud mängusõltlased.
Sepo ütleb: “Lihtsalt saadud raha on paljude arust paha tekitaja.” Ütleb ju vanasõnagi: palju raha palju paha. Kuid saatejuht leiab, et “Võta või jäta” eesmärk on mängurlust pigem ennetada, kui sellele kaasa aidata. Kuid eks tee omad järeldused nii need, kes saates osalevad, kui ka need, kes istuvad teleekraanide ees.
Sepo: “Tähtis on õnnemängu juures just see, et televaataja saab samastuda õnnemängijaga, talle kaasa elada, isegi koos temaga hasarti minna ning lõpuks rõõmustadagi, et kroon alles jäi.”
Seeman ei usu, et ta tahaks ise õnnemängus osaleda. “Eelistan pigem tööd teha.”
Siiski loodab Sepo, et portfellide avanemismängu satub lõpuks ka tõelisi õnneseeni, kellele naeratab õnn juba ka 150 000 või enama krooni näol.
Ristsõnad lahendab lõpuni
Ristsõnu lahendab Sepo Seeman ohtralt.
Ütleb tõsimeeli või viskab villast: “Lahendan neid, et tunduda enesele targem.”
Eelistab klassikalisi ristsõnu, fännab Ristikuid.
“Ma vaatan, mis mul siin kodus on,” ütleb ta ja kobab, saab kätte Meistriristiku ja Miniristiku.
“Ostan need tavaliselt bussijaamas, kui kuhugi sõidan, siis on sõites hea lahendada,” sõnab ta. Meelsasti lahendab ta varia-teemalisi ristsõnu. “Sport on minu jaoks natuke hämar.”
Ristsõnakoostajatest on Sepole äratuntav Ilmar Trull ja ka Adolf Mardikas alias Villu Tamme tundub põnev.
Enamasti lahendab näitleja ristsõnad lõpuni. “Ja kui lüngad jäävadki, siis need täituvad peagi,” kinnitab ta. “Toimub kui kirgastumine ja tühjad ruudud ongi täis.”
“Tähtis on õnnemängu “Võta või jäta” juures see, et televaataja saab samastuda õnnemängijaga, talle kaasa elada, isegi koos temaga hasarti minna ning lõpuks rõõmustadagi, et kroon alles jäi.”
TEKST: SILLE MAKSIMOV