Ristik › Artiklid › Jaan Kross
Jaan Kross
"Teadmised võiks juba omandatud olla"“Ristsõnade lahendamine on ilus ettekääne, et töötegemist edasi lükata,” räägib Eesti kuulsamaid kirjanikke Jaan Kross oma hobist.
Meistriristiku tegijad võetakse vastu Tallinnas Harju tänava Kirjanike Maja korteris. Igas pisiasjas võib tunda loomingulist aroomi: külalistetoa seinu katavad maalid ja ääristavad raamaturiiulid, millel lisaks rivvi seotud teostele kõrguvad raamatute tornid. Kuidas saabki õhkkond teisitine olla, kui ühise katuse all elavad Eesti parimaid kirjanikke Jaan Kross (83) ning tema abikaasa, Eesti parimaid lastekirjanikke Ellen Niit (75)?!
Esimesed ristsõnad kooliajal
“Minu esimene kokkupuude ristsõnadega polnud mitte Ajude Gümnastika, vaid sellele eelnenud ajakiri, mille Ajude Gümnastika hiljem välja sõi,” räägib Jaan Kross oma lapsepõlvekokkupuudetest ristsõnadega. Vaatamata tublile meenutustööle ning teatmeteoste lehitsemisele jääb meil sel päeval see ajakiri meelde tuletamata.
“Mina lahendasin ristsõnu ema moelehtede sisekülgedelt,” sekundeerib Ellen Niit.
“1930ndate alguse paiku tegin ma saksakeelseid kah, Die Woches. Ajude Gümnastika liikus klassis ringi, vahetevahel lahendasime kamba peale,” lisab Jaan Kross. “Vastuseid pole ma kunagi ära saatnud, teised õpilased ikka saatsid.”
Kirjanikepere jutu puhul on sagedane, et üks alustab lauset, teine täiendab-täpsustab ning esimene võtab lõpuks mõtte kokku.
Kas laiskus paneb lahendama?
“Meie oleme sellised imelikud inimesed, et meil pole kunagi igav,” räägib Ellen Niit. Seetõttu ei lahenda kirjanikepere ristsõnu igavusest, vaid…
“…sellepärast, et venitada tööleminemisega,” lisab laste sõbra Krõlli “ema” Ellen Niit.
“…ristsõnade tegemine (lahendamine – T. T.) on ilus ettekääne, et töötegemist edasi lükata – et oi kurat! see tuleb veel ära lahendada!” seob Nobeli kirjanduspreemia mitmekordne kandidaat Jaan Kross mõttele sõlme peale.
“Ristsõnad lahenduvad mõnikord lootusrikkalt kergelt, nii et jääb endast parem mulje, kui sa tegelikult oled,” arutleb Ellen Niit.
Teadmised ja teatmeteosed
Ristsõnalahendamise populaarsuse kohta arvab Jaan Kross järgmist: “Nähtavasti on aja jooksul kinnistunud kujutlus, et sellest on mingit kasu. Tundub olevat vaimsepoolne harrastus. Paljud eeldavad mälu värskendavat funktsiooni. Tont teab, aga ega ta halba kindlasti ei tee.”
Kas kasutate ristsõnade lahendamisel ka teatmeteoseid või proovite oma jõududega hakkama saada?
“Teatmeteoseid on ta kasutanud läbi terve elu. Iga natukese aja pärast tõuseb püsti ja läheb raamaturiiuli juurde,” teab Ellen Niit rääkida.
“Tänaseks võiks juba enamik teadmistest omandatud olla,” viskab kirjanikuhärra nalja.
“Luuletajatel on ristsõnade peal väga hea riimi harjutada,” vahetab Ellen Niit teemat.
“Ei tea,” naerab Jaan Kross. “Mina tegin sel ajal, kui ristsõnu lahendama hakkasin, juba vabavärssi. Ma näiteks ei usu, et väga targad inimesed ristsõnu lahendaksid, neil on muudki teha. Ma ei kujutaks ette, et Endel Lippmaa raiskaks aega ristsõnade peale.”
“Aga kriminulle ta loeb, nii et ära ole kindel,” lisab Ellen Niit muiates.
Liiga palju muusikat ja sporti
Kirjanikepere lahendab ristsõnu peamiselt päevalehtedest, mis neil hommikuti postkasti potsatavad – Postimehest ja Eesti Päevalehest. “Maalehest lahendan juhuslikult, omal ajal sai ka Luubist lahendatud,” loetleb Jaan Kross. “Soomekeelseid olen mõnikord proovinud.”
“Minu arvates on tänapäeva ristsõnades liiga palju muusikat ja sporti,” lisab Ellen Niit.
Ka telemälumängud ei jäta kirjanikke päris külmaks, eelistatakse Kuldvillakut. Ise nad kaasa ei mängi, aga… “Mõnikord olen juhtumisi kuulama jäänud…” ütleb Jaan Kross.
“…ja pärast võidukalt öelnud, et selle oleks ma küll ära vastanud,” naljatleb kaasa.
Laotan külalistetoa lauale üksteise kõrvale kõik Ristiku ristsõnapere viimased numbrid – Ristiku, Miniristiku, Meistriristiku ja Megaristiku. Jaan Kross lappab Ristikuid veidi aega süvenenult ja sõnab siis heatujuliselt: “Meil jagub siit lahendamist pikaks ajaks.”
Tekst: Tarmo Tuule
Foto: Priit Palomets
Meistriristik 3/2003 (Juuli)